a beautiful morning

Hea oli ärgata täna. Kell oli pool 1. Suve viimane hommik küll, aga lisse magas mu pea juures, pere oli kõik ühes toas ja kõik olid lõbusas tujus:) Kohv oli ka juba valmis ja teevesi keenud. Esimese asjana hakkasin ma nosima enda tehtud õunapomme, kergelt nostalgiline värk tegelikult. Mäletan, et kunagi ammu ammu sain ma neid ema sõbrannalt ja eile küsisin retsepti üle. Vot selline mälu:D Ja köögis kui hakkasime saiakesi tegema läksime isa ja õega veidi kisklema. Heas mõttes. Ja nüüd saab kell pool 3. Ma pole reaalselt mitte midagi teinud aga palju head on täna veel ees. Ma näen loodetavasti Harjetit, Mari ja Sandrat!!!!!! Ja me sõidame perega Keila-Joale jalutama. Aga nüüd tegelikult lähen niidan muru ka. Ja siin laulasmaal on nii mõnusalt päikeseline ka aga kurask jahe on!! Aga sellest kõigest pole midagi. Jehhuu:)

you can't tell the sun in his jealous sky

üks kauneimad palasi, selle ainus lause, mis nii meelde jääb iga korraga üha enam, kostus televiisorist. Jah, tunnistasin endale nüüd, et suvi sai otsa. See polegi niivõrd päevade küsimus, kalendri järgi leiab suvi lõpu alles nädalate pärast. Kuid kõik ongi minu jaoks tunnetuses kinni. Hommik oli teine. Täna ongi teistmoodi päev. Möödub kaks aastat elumuutvast päevast. Teistmoodi on. Ei ole enam hommikuti märga kastet murul, kuhu ma heameelega unise peaga tatsaks. Ma veaks korra veel lamamistooli välja ja lõpetaks oma kohvi just sealsamas aias. Ei ole parimat hommikut loodud, ausõna! Liivas lesimised jäävad ka nüüd järgmisse aastasse. Kuigi on üsna tüütu alatasa liiva lokkidest leida ja riiete vahelt, on see samas..nii hea. On kohti, kuhu ma sooviks tagasi..näiteks rummussaare. Põld ühelpool, mets taga.. ja lihtsalt suured rohused maaalad, mida täidavad mõningad taluloomad. Õhtused jooksmised, kõige heam muusika kõrvas ja sellele järgnev saun. Ma jään ootama uut seda. Eile kui ma õhtul välja liikusin, oli ka teistmoodi. Ei, see polnud suvi. Päevi ei saagi järgnevatel 9 kuul kujundada päris omasele meeldivaks, ainult teatud osa päevast, sest koolis oleks kasulik käia. Aga kes tahab, see leiab aega. Ja ma nii tahan..nii tahan olla koguaeg selles heas mis on alati minuga. Jah, varsti viskan ma aias kokkuriisutud lehti taevasse ja mõtlen kaunitele värvidele. Elu on ikka läbini ilus..

..

Ta oli tõeline nagu luuletus, tuli mulle vastu kõikidel tänavatel, läikis kõikide inimeste silmadesehmatava, talutamatu, hingmatva iluna. Enese kohalolekus kõhklematu nagu puu, juurdus ta usaldusega kõikidesse sõrmedesse, mis tema möödudes sama tuksumisrütmi üle võttes klõbistasid täheklahvidel üllatavaid teateid,pillikeeltelt uskumatuid helisid. Puu kummardas oma oksad vastu akent, vaatas unedesse,üllatumata, aga mitte pettununa. Unekõndijaile oli taevas väga lähedal.

me ümber on vaikus, sa oled kadunud.

Snow patrol - Open your eyes

Cheap pleasure tuesday

Holographic(3 esimest pilti) Visiondome( 2 järgnevat) ja viimasel Kustas, Martin, Joosep, Harri.

Eile käisime seitsmese seltskonnaga Rockstarsis, mis asub Woodstocki all. Seal esines 2 bändi ja kuigi noortebände ja ka kuulsamaid on alati väga hea jälgida, tegi selle külastuse eriliseks just fakt, et kummaski bändis oli keegi, kes oli meie seltskonnale tuntud. Bändid kandsid nime Holographic ja Visiondome. Viimasena mainitus koosseisus on Miku väga väga hea sõber ja ka ühtlasi meie koolivend, kes see aasta lõpetas. Holographicus oli aga minu bändikaaslaste semu, selles koosseisus mängis ta aga trumme ja oi kui hästi ta veel laulis! Ta polnud küll põhilaulja aga vokaalid, mida ta aeg-ajalt "Alones" välja võttis, tekitasid küll minus vau-efekti. Igatahes Rockstarsi interjöör oli ka väga ilus, mustad diivanid, punased seinad, puidust lauad kus osad lauad olid pooleldi malelauad ja seinal pildid tuntud rokkaritest. Igatahes olin ma oma kaameraga kohal üritust jäädvustamas(nagu ikka) ja selle blogi lõppu olen lisanud lingid kus saaksite nende kahe bändiga veidi rohkem tutvuda. Kogu see õhtu-öö tundus kodune. Mõnus, loodame, et ka meie PA'ga saame mingi aeg juba selliseid gige teha.

http://www.myspace.com/holographicband

http://www.myspace.com/visiondome

nunnumeeter 100%

pipar ja mesi

Sain üle pika aja rahulikult magada. Vähemalt ma uinusin juba poole ühe paiku. Aga unes nägin kooli ja veel midagi, mille nägemine alati kurvastab. Orover hakkas unes pinnima miks ma tundi ei ilmunud ja seda keset ööd? Kaire Lõhmus aga küsis kas ma suudan homseks mingi keemia raamatu läbi lugeda, mida olin lugend 20 lehte ja kodus avastanud et neid on kokku üle 300. Ma vannun, Sandra, su raamatujutt hakkab juba pähe:D Lisaks nägin, et kitarr mida ma nii tahan müüdakse mulle alles 17 000 eest. ooojaa!! Seega kogu aeg mil ma magasin oli mul halb. Ma ei suutnud ärgata üles kell 10, et vaadata Hispaania ja USA mängu. Järgnevalt sain teada emalt, et Hispaania omas nad ära:( noo mis toimub:/. AGA TEGELT MU EMA EKSIS. OHJAAA JESSJESSJESSJESS! Aga viimane nädalavahetus on praegu maal. Vihmane on ja emotsioonid ka just väga tasemel pole. või siiski?:D

aga kooli küll ei soovi:(

argielu:)

Kaks viimast päeva on üsna teguderohked olnud kuid need on olnud märkamatult sellised, ehk pole väga erilisi emotsioone pakkunud..aga samas oli eilses päevas nii palju toredaid hetki. Öö enne eilset oli ka vääga mõnus, istusin neljani üleval- nautisin radioheadi kontserdit, istusin meie ülimugaval arvutitoolil, jõin palju teed(jah teed, mitte kohvi:)) ja rääkisime Rasmusega laagrist, kus me olime koos 2002 aastal. Ta värskendas mu mälu, noh..ei värskendanud ka päris sest mitte ükski mälestus ei meenunud..aga siiski oli vägaväga huvitav lugeda kõike seda. Üks asi oli meil mõlemal meeles. Seksuaalkasvatuse tund, nojah...12 aastasele oli see siiski päris hariv värk. Anyhow, eilsest. Me leppisime Maarjaga kokku, et nädala jooksul näeme veel korra ja eile oligi see tore päev. Sõitsime ta juurde ja tegelikult kindla põhjusega. Ma nii soovisin näha üle pika aja ta venda ja nägingi ära. Ja metsa, ta on nii pikaks kasvanud. 172cm on tema kõrval kergelt kääbus:( aga sellest pole midagi. Me otsustasime minna välja korvpalli mängima. Minu skillist, mille omandasin 3 aasta jooksul..on vähe järgi, olgem ausad. Aga saladuskatte all võin mainida, et ühe mängu võitsin ära isegi:) Ja ma ei tea kuhu see aeg kaob vahvatel hetkedel, aga ma eeldasin et sõidame täna vanematega maale ja siis ma läksin koju. Kodus aga sain teada, et me hoopis läheme homme hommikul, lisaks sellele avastasin, et USA mäng jäi vaatamata ja kergelt kurb oli olla. Aga see sai kohe parandatud tegelikult, lükkasime taaviga meie tuppa ruloo üles, mis lisab veidi soojust:) ja siis läksin välja Mikiga. Nalja sai, nagu ikka . Ja muidugi muutus seis veidi nukramaks jälle kui ta hakkas koju liikuma, aga ta kinkis niiiii naljaka ja armsa asja, et see hoidis mu nägu naerul päev otsa ja ma nägin Laurit veel korra. Mida veel soovida:) Täna hommikul ärkasin üsna vara, sest vanemad kinnitasid, et 10-11 oleme läinud. Muidugi ei olnud. Enne pakkimist aga käis MTV pealt emo top 10 at ten. The Kill 30stm'i poolt oli teisel kohal. Oot-oot..mis on emo. Selgitage lahti. Igatahes leidsin ma, et midagi on väga lahti. Aga see on siiski hea laul. Väga. Kuulake näiteks akustilist versiooni netist, ma luban, et rokifännidele meeldib see ka:) Aga kui me juba sõitsime maale, hakkas Lisse autos tuututama. See oli küll esmakordne. Jah ta läheb alati peale keila juga hulluks, aga seekord oli ta eriti psühh. Aga samas ta on vaatamata sellele armas:) Igathes, üks viimaseid päikesevanne sai täna võetud, muru sai niidetud. Ja kohe-kohe hakkan ma sauna kütma endale ja emale ja kaon õue grillima.

Head nädalavahetust!:)
ps. Sirle, tervene kiiresti kiiresti
kalli

Kutsikad otsivad kodu

Need tillukesed on alles nädalased kutsikad kes oleksid vägaväga õnnelikud, kui leiaksid endale armastava kodu. Antud kutsikad visati teise 2 kutsikaga maantee äärde, kusjuures kilekoti sees oli ka kivi, mis omakorda vigastas nende nägemisvõimet. 2 kutsikat jäi ellu ja nad jäävad kindlasti veel kuuks hoiupaika paranema. Rohkema informatsiooni puhul kas kommenteerige või 53489194.

Humanism

Aasta tagasi samal ajal olin ma sajaprotsendiliselt veendunud, et olen läbi ja lõhki humanist. Kuid mis on humanism? Inimestest parima ootamine, uskumine inimeste kõrgesse väärtusesse ja inimlikkuse mõistmine. Minu suureks eeskujuks oli ja on siiani Mahatma Gandhi, kes oli india n.ö vaimne juht. Ta viis india sõltumatuseni ja vabaduseni türanniavastase liikumise abil ja pani aluse vägivalla lõppemisele indias. Ta inspireeris inimesi üle maailma, kes algatasid samasuguseid spirituaalseid liikumisi. Minuski on rohkem spirituaalsust kui ratsionalistlikust. Mõistan, et elus läheb nii mõnigi asi mööda, suhtluses, tegudes, otsustes - kuid kas möödaminekud on need, millele peaks keskenduma inimeste puhul? Usun, et oleme võimelised vigadest õppima. Muidugi ei saa kõigest päris mööda ka vaadata, aga miks on raske keskenduda headele asjadele, mida inimene on teinud? Mõelda kõikidele momentidele kus just see sama inimene tõi su välja pikaajalisest pikast kurbusest? On olemas andestamatuid asju, kuid mõelge palun enne pikalt-pikalt järele, kas see vale asi oli just niivõrd andestamatu, et see kaotas kogu tahtmise vaadata just selle inimesse silmadesse korra veel.. Ma olen kahetsenud, kõvasti, aga ma olen õppinud vigadest ja edasi liikunud. Ja nüüd olen ma kodus. Selles punktis kus on tekkinud n.ö minu ruum, milles võin kuulda vaid enda sammude kaja ja ei pea tundma, et see koht on üksindust täis paik. See on kõike muud. Kõike kõige paremat ja kaunimat..

Echoes and silence, patience and grace. All of these moments, i'll never replace. No fear of my heart, absence of faith.
People I've lovedI have no regrets. Some I remember, some I forget. Some of them living, some of them dead. All I want is to be home.

Tahtsin selgeks teha eelnevalt mis veendumused humanismist on jäänud, kuid nüüd arutada lahti see, miks ma antud maailmavaates enam nii kindel pole. Mu uskumisi pole nii lihtne muuta, või mind panna kahtlema asjades, milles ma nii kindel olen. Kuid see aasta on miski teistmoodi. Olen kohanud inimesi, kelles leitud siirus on kadunud ja seda lihtsalt ei anna taastada. Kogu see jama, mis poliitikas toimub - sõda Gruusia ja Venemaa vahel. Loomadelt nahkade nülgimine, et neid endal kanda? Miks? Loomade hoidmine kitsastes puurides, mis peaksid inimesi lõbustama - loomaaiad. Kas kaabeltelevisioonist tõesti ei piisa? N.ö puppymillsid, kus aretatakse tõuloomi sedasi, et ühte emast koera hoitakse terve elu kitsas puuris, kus ta peab aina paarituma ja paarituma, kuni ta lõpuks kasutuks osutub? Ja et see pole veel kõik, on osad inimesed paigutanud loomad nii mitmekaupa nendesse puuridesse, et nad ei oska kõndida kui nendest välja peaksid saama. Ja rihmad, just. Paljudele koertele on rihmad nahaga ühte kasvanud. Eriti tobe on minu meelest suurtes kaubanduskeskustes müüdavad piinamisrihmad, mis pingule tõmmates koerale eriti valu teevad. Koera ometi annab dresseerida.. Kust tuleb see viha? Peamiselt minevikust. Aga kogu see endashoitud viha teeb just nende inimeste elu raskeks, sest et selle asemel, et nautida praegust heaolu, mõeldakse pidevalt sellele mis kunagi valesti läks või mida kunagi tehti. Venemaa ja Eesti vastasseis. Enne mainiks ära, et ma üritan nii objektiivne olla kui saan ja tegemist on antud juhul siiski minu arvamusega. Minevikus küüditati Eestist venelaste poolt palju inimesi, isegi minu vanaema oli üks nendest. Maavalduste pärast sõdimine oli igapäevane, aga on see seda ka praegu? Praegu toimuvad sõjad peamiselt toorainete pärast, kui nüüd muidugi see Gruusia ja Venemaa vastasseis välja jätta. Aga peamiselt ei salli eestlased siiski venelasi sellepärast, et me kord nende mõjusfääri all olime ja nemad ka ei salli meid kui selle põhjust ma täpselt ei tea. Seega ma ei kirjuta ka sellest. Kuid praegu on meil oma riik olemas, oma vabadus, oma kultuur, keel..miks me tagasi vaatame, kui see endiselt haiget teeb? Tagasi me ei hakka maksma, me ei hakka midagi tegema sellele riigile, mis tooks neile hävingut, ehk see viha ei vii kuhugile. See lihtsalt on. Me saaksime elada rahus aga me oleme vast valinud mitte elada sedasi. Ikka kuuled jutte kuidas tuleb n.ö sibulatele peksa anda ja kõike halba veel. Ja kui küsida millest see nii suur viha ikka veel alles on? Öeldakse, et oleme nii vähe vabad olnud ju! Kas peab mööduma 1000 aastat enne kui me ei mõtle pidevalt sellele, kuidas kunagi asjalood olid ja keskendume sellele kuidas meie riigi väärtusi kõrgelt hinnata? Me olime vabad eile, täna ja oleme seda ka homme kui me suudame kokku hoida ja olla tugevad enda jaoks ja enda riigi jaoks:) mõtlemisainet jagub.. aga ma pole humanist enam. Ma ei oska nendest asjadest mööda vaadata mida teatud seltskond inimesi teeb teiste elude nurjamiseks. See pole õigustatud. Aga kunagi ehk jõuame paika, kus me oleme..üks. Kus pole viha, võrdlusi, ülemääralist egoismi ja me saame elada rahulikult. Ma usun.

Pidage meeles. How we spend our days, of course, is how we spend our lives.- Annie Dillard

> http://www.youtube.com/watch?v=A4s-eJU1Q18&feature=related <

Taavi hämas jälle

lolz. Eile õhtul polnud und, suviti ongi nii - rahulikul perioodil satun voodisse alles peale kahte, olgem ausad. Nii oli ka eile. Panin Foo in your honor rahulikud lood mängima ja hakkasin juba tuttu jääma, mis oli muidugi väga hea kui siis järsku!!! Keegi karjub OIOIOI OI BLIN OI BLIN OI BLIN! Ja see oli Taavi, ma küsisin mis on? Ta ütles et tooli peal on suur suur putukas, muidugi polnud seal mitte midagi ja pealegi, ta tudus ju näoga mu õe poole? Tool oli teisel pool. Igatahes ütlesin ma et veame et hommikuks ei mäleta, sest ta on ennemgi soninud ja siis patja kohendanud ka enne kui edasi laseb. Aga ta vastas mu ühele küsimusele üsna mõistlikult, seega ma isegi lootsin et äkki mäletab. Hommikul oli vastuseks ei. Ma hakkan ausõna audiosi siia laadima kui salvestan need ära. Igatahes tuleb oodata järgmise korrani, mil Taavi läheb hilja magama ja veits kino teeb.

nüüd aga on vaja juua palju kohvi, päeva alustada ja õhtul kirjutan prolly veel:)

The first one

Vabast ajast kirjutan ma palju, kas siis laulusõnu või panen kirja mõtteid. Miks mitte siis ka blogi kirjutada, võibolla keegi tõesti isegi huvitub sellest mis minu keerulises peas toimub? Aga see selleks. Igastahes. Esimene nüüd päris tobe ja kasutu ka ei tohiks olla. Kuid sissejuhatuseks..muusikast! Vauvauvau, ma alati ikka imestan selle üle kui hea on coldplay. Vaatasin nende videot nimega "Fix you" ja umbes 2 minuti pärast näidatakse nende live esitust antud loost ja viimase refrääni ajal hakkavad tuhanded inimesed seda kaasa laulma. Nii vägev!! Ja nii raske on tibutagi tagasi hoida. Vaimustuses nagu ma olin, hakkasin seda õele näitama ja ütlesin et ma tahan ka kunagi seal olla, ise seda teha! Ta ei mõistnud seda, järgmine ohver oli Taavi. Kusjuures isa ostis ühe vägaväga tobeda juhtme, millega saab ühendada omavahel arvuti ja teleka. Ostis selle seetõttu et arvutisse tõmmatud filme(go piraatlus!!!)saaks ka meie suurelt suurelt telekalt vaadata. Ja üleeile saigi see ühendatud. Ja kui ma parasjagu msnis rääkisin, vajutas isa ühele nupule, mis hakkas näitama otseülekannet minu msni vestlusest...üsna privaatne elu mul:D Aga põhimõtteliselt tahtsin ma selle juhtmelooga jõuda selleni, et panin mängima sama video, näitasin seda Taavile ja olin rahul. Igastahes, ma loodan et mu kitarrijama laheneb üsna pea ja ma saan seda edasi tinistada. Tõesti tõesti tahaks. Ja ma loodan et Harri tuleb kanadast ka kohe ruttu tagasi et me saaksime oma bändiga proove teha edasi. Asi peab ikka tervik olema:) Eile oli aga öölaulupidu:) oh, kui hea on olla eestlane! Niii tore oli näha nii paljusi eestlasi, kes hoidsid ühte, laulsid samasi laule mis tähistasid meie vabadust ja muidugi tuttavaid keda niisama ei näe. Ja Miki laulis! Aplaus! Kui sa peaksid seda lugema, siis tea et päris hästi ka:) armas igatahes!! Kahjuks väsisin ma üsna kiiresti ära, kuna eelnev öö tundsin muret õe tervise pärast, mis lühendas mu uneaega suuresti. Aga kohal ma käisin ja olen rahul. Muidugi on väga väga kahju, et olin juba kodus teki all kui esitati laulu "Koit". Aga täna ärkasin 12, suhteliselt reaalsel ajal. Ei teinud päev otsa midagi, mis oli veidi nukker, arvestades veel seda et ilm polnud ka just kõige parem..kuid tänane õhtu oli küll hea..nii hea! Nägin Maarjat jälle. Jei, ta kinkis mulle valge särgi, mille ta ise ära pimperdas ja oeh, kaunis kaunis on!!! :) Ja vahepeal olime Reio ja Kaarliga ka, kellega muidugi oli naljakaid momente. Lõpuks jäime siiski Maarjaga kahekesi ja rääkisime pikalt ning vabastav oli. Maarja on hea ja tore ja parim ja nii tore et Sind tean. Igastahes me näeme see nädal veel ja väga ootan seda. Muideks, eile päeval olime Merlega ka! Uhuu:) Tegin talle pannkooke ja siis vaatasime üsna omapäraseid videosi. Nii tore oli..nagu alati:) Aga näe, juttu nagu tuli..ma üllatan iseennastki praegu:D aga tegelikult nüüd panen asjale punkti ka, muidu läheb kogu jutt liiga segaseks. pehmeid patju:)