neljapäev, 10. september 2009

muusika, mis kõneleb

Kohvitass käes ja soe soe tekk ümber. Kirjandusteos..mõni lüürika ehk, mis kunagi midagigi on tähendanud ja "laula mu laulu, helisev hääl". Jah. All of a sudden it all makes sense..ma olen muusikast toitunud, hinganud ja joobunud alates kolmandast eluaastast..ja nii jääb paraku alati. Midagi kaunist ka teile lugeda..

sinu imelist laulu keegi kuulamast
vist ei väsi eal, ta puudutab ju iga üksiklast
See laul, mu laul las sinule jääb
sest sul on valgus, helisev hääl
et laulda seda laulu
sest sul on hääl ja ma usaldan sind
su huultel lauluks muutub mu hing
ma kuulen sind..

...


Kommentaare ei ole: