Väsinud..

ainuke asi, mida ma olen suuteline tegema praegu on kuulata lõputult Rob Costlowit...ja lihtsalt juua kohvi meeletutes kogustes ja oodata Jörkut tagasi.
Aga ma tõesti soovitaks teile seda artisti. Ta on super. Ta õppis viiendast eluaastast saati klaverit ja kui ta sai 12, lõpetati igasugused õpingud. Miks? Sest ta ei allunud pianistide käskudele ja tegi õpitavad laulud alati teistsugusteks:) ..ja tema lauludes peegeldub peamislt armastus perekonna ja oma naise vastu. Ääretult meloodilised ja kaunid kaunid lood. Soovitan soojalt:)

Ühtlasi tekkis nüüd igatsus talve järgi. Kohe päris ausalt..:) Aga ma kaon natukene. Ja loodetavasti naastes olen suuteline endast midagi jagama ka.

Kallid!

kiire on olnud aga

kuidagi jamasti. või noh..ei saaks öelda, et jamasti. tore on olnud, lihtsalt kooliga-tööga kiire. Proove ma sinna ei arvestaks..ent, tulevad eksamid ja kõik need mõtted tuleviku ja inimeste osas.. jah. Kõik polegi nii raske tegelikult..sest

Tõde on see, et ühel päeval ei ärka sa hommikueine ajaks üles, vaid lähed mööda pikka pimedat tunnelit ereda ja imelise valguse poole, ja su teekond saab otsa. Sel hetkel, kui elatud elu su silme eest mööda kihutab, ei usu ma hetkeksi, et sa hooliksid kuigi palju teenitud raha hulgast, lennumiilidest, võidetud auhindadest, autost, aktsiaportfelli väärtusest või mitu korda sa oma pildi ajalehte said. Mina usun, et kõige tähtsamad asjad sel hetkel on ikkagi jagatud hellused, ööd, mil sa imetledes üksisilmi tähti vaatasid, kõik need naljakad lumeinglid, mis sa tegid, esimesed piisad suvevihma, mis su keele peale langesid, ja hetked, mil mõni eriline inimene sosistas:"Ma armastan sind."Ära raiska oleviku tuleviku pärast muretsemisele. See jõuab üsna varsti kohale. (B.T. Greive)